Terve aasta pidasin endamisi arutlust ja tüütasin teisigi oma unistustest heietamisega. Kunstnikul on vaja ikkagi tuulevaikset varjualust, kus maalida! Ja see varjualune peab olema meeletult suurte akendega, et võimalikult palju oleks loomulikku valgust. Talve jooksul tutvusin tulutult kõikide Eestis saadaolevate aiamajade pakkumistega, et leida see õige. Igal ühel oli mingi “viga külges” – kord ei sobinud stilistika, kord materjal, kord värv, kord suurus.. Mõnele, mis oleks sobinud, ei hakanud hammas peale..
Toomingate õitsemise ajaks oli ta siiski olemas! Esimene sarikapidu Kakusalus. Valgust nii, et tapab (ja kuumus ka tapab, esialgu).
